Mul pole otseselt midagi öelda. On ainult kirjutada sellest, mis ma viimase nädala jooksul teinud olen. Aga ma ei taha kirjuta stiilis "ja siis tegin seda ja siis jälle hoopis seda ja väga tore oli, ja siis seda tegin ka". Mis seal ikka, vahel pole muud võimalust.
Rahvusvaheline suure nokuga superstaar
Robbie oli päris vägev, aga mitte minu parim kontsertelamust siiski. Ilmselt ei ole ma ka suurim Robbie fänn. Nalja sai muidugi kõvasti nii tänu tema esinemisoskustele kui ka tema naljakale näole:
Tagasiteel tegin veel Rakveres ühe tee ja küpsise peatuse Ericu vanavanemate juures JA SIIS sõitsingi juba Tallinnasse.
Kena päev oli see pühapäev, aga päev polnud veel läbi. Ootas veel sõber Geiri sünnipäev Stroomi rannas. Õhtu rannas on alati chill. Pirukad; muusika; seltskond; jutud raamatumüügist, ülikoolist, elust; ja lõpetuseks korvpall.
Kontserdiõhtul oli ka Heinzi sünnipäev. Jah, on küll kahju ära minna siit Eestist, kuhu mul jäävad sellised sõbrad. Samas, kas hindaksin seda nii kõrgelt kui ma ei läheks?
...loog, et hindaks :D
Kolmapäevast laupäevani olen iga päev tööl olnud. Vene keel on vene köögi abil kõvasti paremaks läinud Ълядь. Tööl on tegelikult tore, inimesed on omaks saanud.
Laupäeva hommikul viisin vanaema ka autoga juuksurisse."Vanaema tahab ka ilus olla", nagu keegi mulle ütles(tõesti ei mäleta, kes). Vanaema on vanusega ikka ära väsinud ning autost salongi kõndis ta minu käevangus. Õndsad hetked.
Ja pühapäeval käisin sõitsin ida poole järjest külastusi tegema. Esmajoones Tapale Kirde Kaitseringkonda, et Ericut, oma kasuvenda, külastada. Tee oli maru igav, isegi hakkan aru saama, kuidas inimesed saavad roolis magama jääda. Mundrimees oli muidu tore, andis omasugustele au ja rääkis, et varsti lähevad poistega nädalaks metsa. Pole elul vigagi.
Laupäeva hommikul viisin vanaema ka autoga juuksurisse."Vanaema tahab ka ilus olla", nagu keegi mulle ütles(tõesti ei mäleta, kes). Vanaema on vanusega ikka ära väsinud ning autost salongi kõndis ta minu käevangus. Õndsad hetked.
Ja pühapäeval käisin sõitsin ida poole järjest külastusi tegema. Esmajoones Tapale Kirde Kaitseringkonda, et Ericut, oma kasuvenda, külastada. Tee oli maru igav, isegi hakkan aru saama, kuidas inimesed saavad roolis magama jääda. Mundrimees oli muidu tore, andis omasugustele au ja rääkis, et varsti lähevad poistega nädalaks metsa. Pole elul vigagi.
Perekond Pukk
Järgmine sihtkoht oli Jõhvi ja pildil olev perekond. Pereisa on minu vend, Janno. Poolvend siis, kui mõtlete, miks meil erinevad perekonnanimed on. Sõime pannkooke ja käisime Kaevurite päeval uue Ojamaa kaevanduse direktori(laste vanaisa) kõnet kuulamas.
Tagasiteel tegin veel Rakveres ühe tee ja küpsise peatuse Ericu vanavanemate juures JA SIIS sõitsingi juba Tallinnasse.
Kena päev oli see pühapäev, aga päev polnud veel läbi. Ootas veel sõber Geiri sünnipäev Stroomi rannas. Õhtu rannas on alati chill. Pirukad; muusika; seltskond; jutud raamatumüügist, ülikoolist, elust; ja lõpetuseks korvpall.
Kaisa ripub nüüd alati kaelas:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar