Ära maga elu maha vol 6: iga lõpp on uue algus

Aitäh teile! Hoidke end Füll HD tegemistega kuris ning... järgmise korrani.

***************************************************************************

Pärast meie Füll HD pidu on mul kahe järgmise päeva sündmused nipet-näpet segamini. Igastahes ma tean, et ma sain kindlasti kokku emaga:

            Ma kindlasti käisin poes Eesti alkoholi ja komme ostmas ning andsin need Lizettele üle, sest ta sõitis autoga Groningeni. Ma kindlasti rääkisin onu Siimuga elust ning ta sõidutas mind ja Heinzi ringi, sest meil oli vaja veel ETK-st asjad võtta ning balloon ära viia. 

Rebaga ballooni ära viimas. "Türa te näete välja nagu täielikud EDM ossid."

Ma kindlasti käisin emapoolse vanaema juures, mis oli super hea. Ma polnud teda veel suvel näinudki ja huvitav oli kõike kokku võtta, sest pidu oli veel nii selgelt meeles, aga suvel toimus nii-nii palju muud ka.

            Käisime ka Piine juures. See oli kindlasti järgmine õhtu pärast pidu. Ka väga tore, sest Piinet polnud ma ka terve suve näinud ning üldiselt oli ka üks õdus õhtu mõnusate inimestega. Jõime ka eelmisest õhtust üle jäänud šampuseid. Pildil classic Dan nagu Saarele meeldib öelda. Sorri, aga ma polnud siiamaani ennast Weekendist, Szigetist ja Füll HD-st välja maganud.

            Ja hooga oligi käes viimane päev ja tuli asjad pakkida ning minna. Sõime veel onu ja isaga enne lennujaama kiire New York Pizza. Natuke sürr oli. Suvi oli nii tihe ja kiire, et mul ei olnud seda ebameeldivat tunnet,  mis pärast eelmist suve lahkudes oli. Lisaks lendas minuga nüüd koos Kristjan, kes alustas oma esimest aastat Groningenis. Siiski oli, on ja saab edaspidigi olema huvitav teda kõrvalt jälgida, sest olin alles samades olukordades, mis tema. Nagu näiteks see hüvastijätt, mis tal lähedastega lennujaamas oli.

Tere tulemast (tagasi) Hollandisse!

            Elu ikka ei peatunud. 21. augusti õhtul jõudsime oma koju Groningenis kell 1. Ehk siis tegelikult oli juba 22. august. Ehk siis pidin kuue tunni pärast jälle ärkama, et sõita saarele tööle. Nii ma tegingi ja olin järgmised kuus päeva järjest tööl, iga päev ~10 tundi. Mõtlesin juba seal blogi kirjutada, aga ei viitsinud. Töötasin ja magasin ka iga öö kuskil 10, muud väga midagi.

            28. augustil jõudsin lõuna paiku tagasi Groningeni ja koristasin esimese asjana paar tundi tuba. See võttis ikka omajagu aega ja järsku pidingi juba linna liikuma, sest pidime Nilsiga olema kohal ESNi tutvumisnädala alustamiseks. Nimelt panime kirja ennast grupijuhtideks kuueteistkümnele uuele rahvusvahelisele tudengile nende tutvumisnädala jaoks. ESNi tutvumisnädalad on sellised 5-päeva pikkused üritused, kus põhimõtteliselt iga õhtu on pidu ja päevade jooksul korraldatakse sportimist, kultuuri, hollandi keele tunde, kino, linnatuuri, komöödiaõhtut, bandiõhtut jne. Super lahe igastahes, aga loomulikult jällegi päris palju tegemist. Õnneks olid meil toredad inimesed ja me tõmbasime neid korralikult käima ka.

TWENTY!

Õhtusöök Nilsi juures

Juhendamas lapsi läbi peotänava

Mõttepaus Nilsiga

Kristjan ja Nils laval

Skype mingi hommik Villi ja Jossiga

20 pargis

Improv by Stranger Things Have Happened

Preparty

Dutch party

Dutch Party oli räigelt populaarne. Toimus esmaspäevase päeva õhtul. Järgmisel päeval oli mul esimene Teaching Skillsi tund kell 9 hommikul neli tundi järjest. Arvate, et jõudsin ka? Loog, olen kohusetundlik. Nils helistas mulle hommikul kell 8:30 ning kuigi tunne oli raske, siis tundi jõudsin ikka ja olin tubli aktiivne osaleja. 

Vanad head ratta sõidud

ESN kinos

            ESNi tutvumisnädal oli üks väga tore üritus. Nii kiiresti tutvub nii paljude inimestega üle maailma, mis on suur osa Groningenis õppimise võlust. Või üldse välismaal õppimise võlust. Lisaks on üritus oma suuruse kohta (1400 õpilast) päris hästi organiseeritud.

            Kodus on meil ka nüüd kõik inimesed vahetunud peale minu, kuid kõik on seni väga toredad olnud. Kuna kõik võtsid ka tutvumisnädalast erinetavates gruppides osa, siis jõudsime alles päev pärast viimast pidu koos rahulikult aega veeta. Kaks Hispaania tüdrukut, üks saksa tüdruk, üks Bulgaaria kutt ning Kristjan ja mina eestlastena.

Grill, chill.

Lisaks ööbib minu toas praegu ka Paul. Paul tegi oma gümnaasiumi Tallinnas Inglise Kolledžis, muidu on pärit Lõuna-Koreast. Ta alustas ka siin oma esimest aastat psühholoogias ning otsib veel enda elamist.

            Üldiselt on päris tore tagasi olla. See aasta tundsin ka siin kodutunnet, eelmine aasta oli tagasitulek ränk. Eks nüüd on siin rohkem sõpru ka ning kohe tööle hakkamine viskas ka tegevusse. Tööl on ka mind rohkem usaldama hakatud, mis tähendab, et tunnen ennast vajalikumana ning õpin ka kiiremini uusi asju.

Koolis on ka tore. Teaching Skills, mida enne mainisin, on aine kus meid õpetatakse õpetama. Meid on seal ainult 12 tükki ning kuna kõik on sellised aktiivsed, avatud inimesed, siis toob see kaasa hea atmosfääri. Lisaks pannakse meid seal küllalt palju proovile sellega, et peame tegema ise võtma tunnis instruktori rolli ning nende kaheteistkümne inimesega harjutusi läbi viima ja diskussioone juhtima. Mu harjutus oli viimane kord näiteks „keerulised õpilased“. Ehk pidin enne tundi kõigepealt valmis mõtlema, millest ma 15 minuti jooksul rääkida tahan. Minu proovilepanekuks määrati aga ülejäänud klassikaaslaste hulgast 4 inimest, kes pidid mängima neid keerulisi õpilasi: kaks tšikki, kes pidevalt räägivad omavahel; see vend, kes telefoniga mängib; ülbe suhtumisega õpilane ning mu lemmik – flirtiv õpilane. See oli megalahe, nii palju asju millele korraga tähelepanu pöörata: rahulikuks jäämine, diskussiooni juhtimine ja arvamustele tähelepanu pööramine, jutustajatele ja telefoniga mängijale konkreetsete märkuste tegemine ning samal ajal nende põhjendamine, suhtumisega õpilasele väljakutsuvate vastuste vastu küsimine, professionaalse kauguse hoidmine flirtiva õpilasega jne. jne.

            Ja kõiki neid oskuseid võtame ka päris õpilastega kasutusse, sest oleme kõik teise aasta õpilastele Communication & Diagnostic Skillsi õpetajad. Ehk kaks korda nädalas juhendame me neljatunnist praktikumi, kus me räägime õpilastega erinevatest kommunikatsiooni juurde käivatest oskustest – küsimused, mitteverbaalne käitumine, reflektsioon, empaatia, jälgimine, tagasiside, kuulamine, nõustamismudelid ja palju muud – ning julgestame neid nende oskuste rakendamisel rollimängudes. Need toimuvad neljastes gruppides, kus üks inimene on psühholoog, üks inimene on talle antud rolliga klient ning kaks inimest jälgivad seda sessiooni kõrvalt, et pärast psühholoogile tagasisidet anda. Minu roll on siis jälgida kõiki neid asju kõrvalt ning olla abiks, kui jälgijatel jääb psühholoogi käitumises midagi märkamata, kui kliendirolli täitev inimene pole piisavalt valmistunud, kui tagasiside on liiga järsk või liiga leebe ja veel palju-palju asju, mis võib ette tulla. Põnev ja väljakutsuv.

            Nagu selle kirjutise sisustki aru saada on jälle natuke rahulikum. Tähendab palju on teha ikka ja eriti veel kui juhtub vahepeal mingeid tobedaid asju. Näiteks läks mu kuu aega vana arvuti juba katki. Superhüper Surface Pro 3 ehk tahvelarvuti Windows 8-ga, mis on võimsam kui mu vana läppar ja töötab ise ka klaviatuuriga nagu läppar, otsustas hakata oma puutetundlikul ekraanil tundma puudutusi kui keegi seda ei puudutanud. See segas vahele kõigele, mida arvutis teha üritasin, nii et pidin selle tagasi saatma ja nüüd ootan uut. Majas läks pesumasin ka katki ja õnneks  mul riideid on seni jagunud, aga siiski vaevaliselt läheb selle ära parandamine.

           

            Üldiselt on aga elu tore. Armastus on südames ja teotahe hinges. Classic Dan.