laupäev, 10. mai 2014

Mida elu

Ei viitsi kirjutada, sest see võtab aega. Näitan teile parem pilte.


27. aprill oli Hollandis Kuninga Päev ehk linnas oli suur möll. 



Minust sai ka hollandlane.


Nils ja õlletopsid


Vahel jooksen hommikuti udus


Käisin ühe saare peal, saan seal tõenäoliselt suvel tööle 


Keelekohvik. Korra nädalas saab vabatahtlike hollandlastega paar tundi keelt harjutada(ja tasuta küpsiseid süüa)


Groningen loojudes


Tiitlimängule minekuks renditi rahvuslikult muuseumilt buss


Retro


Meistrite lips



Ehe


Esimesed välismaalased, kes võidavad Forwardiga tiitli.


5.  mail on Hollandis Liberation Day, siis on igas linnas muusikafestival



Liberated students




Chillll



Chet Faker, minu uus lemmikartist





The Hives küttis rahva kuumaks


Kakkmaddafakka ka


Festival lõppes kell pool kaksteist. Kaks tundi hiljem olin juba bussi peal teel Bremenisse, kust lendasin Tallinnasse. 6. mai hommikul kümne ajal embasin juba oma isa ja sõitsin temaga sõõrikukohvikusse pannkooke ja sõõrikuid sööma. Õhtal käisin oma vana võistkonnaga - Flora duubliga - trenni tegemas.


Eesti!


Kolmapäeval tulin Tartusse tudengisemudele külla. Raekojaplats


Mina ja raekojaplats.


Raekojaplats öösel


Ühikaelu


Minu sõbrad, Tom ja Ted ka



Jõgeva bussipeatus, kuidagi nii Eesti moodi vaatepilt


Külastasin lapsepõlve ka korraks


Seiklesin mööda oma kodulinna


Nägin kunsti...


...värve...


ja


lõpmatuseni


igasugu


ilusaid


vaatepilte.




No mida?! Vanalinn, kuidas nii ilus



Vana


Uus


Neljapäeval käisime VHKlastega kinos ja piljardit mängimas.


Napilt enne meie minekut tuli üks tõlkija ja palus kahte mängu. Õlle eest olin nõus


Piljardis oli 2=1 ja me jäime veitsa purju. Õhtu teemaks kujunesid selfied - Pärnu-mnt-ehituste-valvuriga-selfie


Auguselfie


Härre-Saare-on-tööga-rahul-selfie


Labori-köögipoole-selfie


Tundmatu-neiu-selfie


Sõbraselfie


Hallukas selfie


Kätte jõudis reede...


Vabakal soojendamise selfie,


mille lõpetasime Patrickus, kust läksime Studiosse ja pidutsesime viieni.


Üheksast oli aeg jälle lennujaamas olla.

Ma armastan Eestit nii väga. Mul läheb siin Groningenis absoluutselt suurepäraselt ja ma arvan, et pole paremat kohta ühe tudengi jaoks, aga üks päev olen kindlasti tagasi Eestis. Sain nelja päevaga näha oma kalleid inimesi, sain tähtsaid asju selgeks rääkida ja sain lõbutseda - sain nautida oma elu. Aga see ongi mu elustiil.

Hetk

See luuletus on nagu ring
Sümboliseerimaks seda, kus on hing
Sel pole algust ega lõppu ja sind kuhugi ei vii
Aga on väga tähtis, et sa oleksid just praegu ja siin
Kuidas kirjutada sellest, mis on kõik ja mitte midagi 
Koht kus oled teistega, aga vahel pole kedagi
Koht kus alati olla, sest seal on hea
Koht, kus õnn olema peab



reede, 18. aprill 2014

Baba Flow


Zzzzzzzzz

Kiire postitus meie eilsest päevast, sest see oli lihtsalt imeline. Algus oli väga rabe. Nimelt pidime kell 8 hakkama Amsterdami sõitma, aga kuna kõik meie kambast olid alles eelmisel õhtul viiest magama saanud, siis jõudsime alles kümnest teele. Meie kamp - Villi, Ted, Mann, Marcel ja mina - jätkas üsna rabedalt ja magas terve tee rongis. Lõunaks olime Amsterdamis, ilma plaanita. Pidime selle rongis tegema, aga sellega läks nagu läks. Mõtlesime siis, et läheb päevaga ka nagu läheb ja hakkasime vaikselt rongijaamast linna kõndima. Ilm oli lihtsalt super ja kulgesime Dam Square'ile, kus oli tivoli püsti pandud.


Jaaaa!

Suurema torni otsas sai karusselliga sõita, sinna pidi raudselt minema. Lihtsalt, et mitte kohe. Istusime siis korra maha ja hakkasime plaani pidama. Varem oli üks mõte minna Amsterdami loomaaeda, siis tahtsime muidugi niisama linna näha, äkki poetänaval käia ja kindlasti punasel tänaval käia. Otsustasime alustada kanalikruiisiga, kuna oli ilus ilm ja oleks saanud hea vaate sellele toredale linnale. Hakkasime ühe kanali äärest siis kõndima sinnapoole, kus kruiisipaadid olid. Paljud inimesed istusid kanali ääres ning nautisid ilma. Vaatasime neid inimesi kui nende selja tagant mööda kulgesime kuni üks hetk lehvitas meile keegi oma väiksest paadist: "Hey, do you want to go on a tour with my boat?". Päriselt ka? Seda küsisimegi, et kas ta päriselt ka seda mõtles seda. Mõtles küll ning ütles, et 10€ inimese kohta viib meid oma väikse paadiga sõitma. Loomulikult võtsime pakkumise vastu ja alguse sai kõige vägevam Amsterdami elamus, mis üldse võimalik on.





Baba Flow

Meie giidi nimi oli Baba Flow. Tema YouTube'i kanalil(mille nime unustasime lõpuks küsida) on 300000 vaatamist, sest inimestele meeldib ta muusika. Meile meeldis ta ka. Ta ütles, et kõigepealt on vaja poodi minna ning meie reisile head ja paremat osta. Kulgesime vaikselt mööda vett ja lehvitasime inimestele. Vaated olid lihtsalt suurepärased.







Üks hetk parkisimegi paadi ära. Keegi pidi paati jääma, sest Baba Flow tahtis endale ka õlut osta. Mu Londoni sõber Marcel võttis ülesande rõõmuga enda peale ja ülejäänud meist läksid poodi. Ostsime mõned õlled, natuke näksimist ja Villi ostis vahvlikohvikust veel Nutella ja melonijäätisega vahvlit ka. Tõeline kruiis võis alata.


Pole lihtsalt võimalik kirjeldada, kui mõnus oli sellisel päeval kulgeda väiksel paadil mööda Amsterdami kanalit ja kuulata Baba Flow'd suupilli mängimas! Ilm küll lõpuni nii ilus ei püsinud, aga vaated püsisid vägevad ikka.







Meie sõit kestis kokku vast kuskil 3 tundi. Ja kui ma oleks läinud Amsterdami ainult selleks kruiisiks, siis oleks päev juba rohkem kui korras olnud. Meil oli veel aga aega küllalt, nii et avastasime jalutades linna edasi. Eesmärkideks oli natuke poodelda ning turistipilte teha.








Ja meie eesmärgid õnnestusid suurepäraselt. Meie grupi sünergia oli midagi sellist, mida tavaliselt ei juhtu. Keegi ei kiirustanud kunagi, aga jõudsime ikka kõik ilusti ära teha. Kõigil oli ideid, aga kellegil polnud kõrgeid nõudmisi. Ilm läks küll päeva jooksul pilve ja lõpuks hakkas vihmagi tulema. Võiks mõelda küll, et vihm on ebameeldiv, aga meil oli üks asi veel tegemata - karussell! Tuules, vihmas ja heas tujus kerkisime üles Amsterdami kohale keerlema ning saime imelise lõpu oma imelisele päevale.





esmaspäev, 14. aprill 2014

Mida teha...

...kui oled nii heas tujus, et ei saa magama jääda?

Nali naljaks, aga viimase kahe nädala sündmused viisid mu tõesti nii kaugele, et ma ei suutnud pühapäeva õhtul magama jääda. Tuju oli lihtsalt nii hea ja kuidas sa siis magama lähed, kui sul nii hea olla on?


Täiega õppimas

Täpselt kaks nädalat tagasi algas eksamiperiood. See on aeg, kus tavaliselt tunnen pingeid üles kerimas. Seekord mul seda esimese eksamiga ei juhtunudki. Mäletan veel ühte oma mõtet, et eksamite aeg on tegelikult üks kõige mõnusamaid. Kui aineks pole statistika, siis me tavaliselt õpime päeva jooksul ise ning õhtul saame 7-8 paiku kokku ning arutame asjad läbi. See õhtune läbi arutamine on küll kasulik, aga iga teise asja puhul teeb keegi ikka mingi nalja ka juurde. Kui aineks on statistika, siis me küsime ülikoolilt ruumi ning õpime lihtsalt terve päeva koos(ja mängime lolli samal ajal). Nii juhtubki, et eksamite ajal on meil hoopis rohkem sotsiaalset koosolemist kui tavaliselt. Eriti sotsiaalseks läheb asi loomulikult peale viimast eksamit. Teed ära või kukud läbi, pingeid läheb igaüks maandama. Ja enne teist eksamit keris mul närv seekord ikka väga kõrgele, sest see oli statistika. Enne eksamit mõtlesin, et pagan ma pole ikka üldse valmis. Tegelikult olin. Tegelikult pole mul eksamitega varem nii hästi läinudki. Võisin rahulikult poest õlled võtta ja poistega Inceptionit vaatama minna. Pärast läksime linna ka loomulikult ja ülejärgmine päev jälle, sest me oleme ikkagi tudengid(ja kellegil oli sünnipäev ka).


Party machen

See viimane sünnipäeva tähistamine oli reedesel päeval. Tänu sellele magasin ma terve laupäeva ja ei saanud laupäeva õhtul enam und. Selle tulemusena ärkasin pühapäeval kell üksteist. Tegin endale rahulikult hommikusööki ja valmistusin vaimselt mänguks. 10 minutit enne kahtteist helistas mulle teise võistkonna kapten ja ütles, et neil hakkab kohe mäng ja ma pean ka minema. Mulle oli varem öeldud, et olen esimese võistkonnaga. Lendasin siis rattaga kohale ja mängisin teise võistkonna eest teise poolaja. Pärast mängu öeldi, et ma pean esimese võistkonna mängule ka ikka minema. "Normaalsed süsteemid", mõtlesin mina ja läksin siis kõrvalväljakule. Istusin varus loomulikult ja mõttes juba lõõgastusin, sest teadsin, et olen seal ainult juhuks kui keegi vigastada saab. Keegi vigastada ei saanud, aga teisel poolajal ütles treener, et võiks mind ründesse panna: "Sul vahepeal tulevad need trikid päris hästi välja, proovime!". Ma ei tea, mis trikke ta näha tahtis, ma lõin värava. Peaga. Päris hea kott oli. Huvitav on nüüd see, et esimene võistkond juhib oma liigat, teine koht on kuue punkti kaugusel ning kolm mängu on jäänud mängida. Klubi esimees ütles enne hooaja algust, et kui meeskond võidab, siis viimase mängu mängime Euroborgil


Tonus

Pärast mängu jõudsin pühapäeval koju ja hakkasin koristama, sest olime majakaaslastega suurpuhastuse kokku leppinud. Maja on nüüd puhas ja särab, kuid sellest ma suurt ei hooligi. Super on aga see, kui mõnusad inimesed meil siin elavad. Tunnen end tõesti nagu kodus.


Kunstnik tagahoovis

Ja lõppude lõpuks võitis Liverpool veel pühapäeva õhtul Manchester Cityt. Ma ei ole teab mis suur jalgpallifänn(vaatamise mõttes), aga Liverpool on alati mu lemmik olnud ja teeb head meelt küll, kui poisid hästi mängivad. Nüüd on neil võimalus veel meistriks ka tulla ja see tekitab mõnusat ärevust. Ja sel hetkel jõudis mulle tõeliselt kohale, et järgmine nädal tuleb kamp eestlasi Groningeni, eesotsas Villiga. Pigem teeb, kui ei tee! Nii olingi pühapäeva õhtuks peaaegu eufoorias ja ei suutnud magama jääda.

Kuna ma olen selles postituses küllaltki jalkavend olnud, siis ma lähen sellega lõpuni välja. Jalkavendadele meeldib räpp ja ma kasutan ühe räppari laulu, et edastada sõnumit 6. mai kohta: