esmaspäev, 14. aprill 2014

Mida teha...

...kui oled nii heas tujus, et ei saa magama jääda?

Nali naljaks, aga viimase kahe nädala sündmused viisid mu tõesti nii kaugele, et ma ei suutnud pühapäeva õhtul magama jääda. Tuju oli lihtsalt nii hea ja kuidas sa siis magama lähed, kui sul nii hea olla on?


Täiega õppimas

Täpselt kaks nädalat tagasi algas eksamiperiood. See on aeg, kus tavaliselt tunnen pingeid üles kerimas. Seekord mul seda esimese eksamiga ei juhtunudki. Mäletan veel ühte oma mõtet, et eksamite aeg on tegelikult üks kõige mõnusamaid. Kui aineks pole statistika, siis me tavaliselt õpime päeva jooksul ise ning õhtul saame 7-8 paiku kokku ning arutame asjad läbi. See õhtune läbi arutamine on küll kasulik, aga iga teise asja puhul teeb keegi ikka mingi nalja ka juurde. Kui aineks on statistika, siis me küsime ülikoolilt ruumi ning õpime lihtsalt terve päeva koos(ja mängime lolli samal ajal). Nii juhtubki, et eksamite ajal on meil hoopis rohkem sotsiaalset koosolemist kui tavaliselt. Eriti sotsiaalseks läheb asi loomulikult peale viimast eksamit. Teed ära või kukud läbi, pingeid läheb igaüks maandama. Ja enne teist eksamit keris mul närv seekord ikka väga kõrgele, sest see oli statistika. Enne eksamit mõtlesin, et pagan ma pole ikka üldse valmis. Tegelikult olin. Tegelikult pole mul eksamitega varem nii hästi läinudki. Võisin rahulikult poest õlled võtta ja poistega Inceptionit vaatama minna. Pärast läksime linna ka loomulikult ja ülejärgmine päev jälle, sest me oleme ikkagi tudengid(ja kellegil oli sünnipäev ka).


Party machen

See viimane sünnipäeva tähistamine oli reedesel päeval. Tänu sellele magasin ma terve laupäeva ja ei saanud laupäeva õhtul enam und. Selle tulemusena ärkasin pühapäeval kell üksteist. Tegin endale rahulikult hommikusööki ja valmistusin vaimselt mänguks. 10 minutit enne kahtteist helistas mulle teise võistkonna kapten ja ütles, et neil hakkab kohe mäng ja ma pean ka minema. Mulle oli varem öeldud, et olen esimese võistkonnaga. Lendasin siis rattaga kohale ja mängisin teise võistkonna eest teise poolaja. Pärast mängu öeldi, et ma pean esimese võistkonna mängule ka ikka minema. "Normaalsed süsteemid", mõtlesin mina ja läksin siis kõrvalväljakule. Istusin varus loomulikult ja mõttes juba lõõgastusin, sest teadsin, et olen seal ainult juhuks kui keegi vigastada saab. Keegi vigastada ei saanud, aga teisel poolajal ütles treener, et võiks mind ründesse panna: "Sul vahepeal tulevad need trikid päris hästi välja, proovime!". Ma ei tea, mis trikke ta näha tahtis, ma lõin värava. Peaga. Päris hea kott oli. Huvitav on nüüd see, et esimene võistkond juhib oma liigat, teine koht on kuue punkti kaugusel ning kolm mängu on jäänud mängida. Klubi esimees ütles enne hooaja algust, et kui meeskond võidab, siis viimase mängu mängime Euroborgil


Tonus

Pärast mängu jõudsin pühapäeval koju ja hakkasin koristama, sest olime majakaaslastega suurpuhastuse kokku leppinud. Maja on nüüd puhas ja särab, kuid sellest ma suurt ei hooligi. Super on aga see, kui mõnusad inimesed meil siin elavad. Tunnen end tõesti nagu kodus.


Kunstnik tagahoovis

Ja lõppude lõpuks võitis Liverpool veel pühapäeva õhtul Manchester Cityt. Ma ei ole teab mis suur jalgpallifänn(vaatamise mõttes), aga Liverpool on alati mu lemmik olnud ja teeb head meelt küll, kui poisid hästi mängivad. Nüüd on neil võimalus veel meistriks ka tulla ja see tekitab mõnusat ärevust. Ja sel hetkel jõudis mulle tõeliselt kohale, et järgmine nädal tuleb kamp eestlasi Groningeni, eesotsas Villiga. Pigem teeb, kui ei tee! Nii olingi pühapäeva õhtuks peaaegu eufoorias ja ei suutnud magama jääda.

Kuna ma olen selles postituses küllaltki jalkavend olnud, siis ma lähen sellega lõpuni välja. Jalkavendadele meeldib räpp ja ma kasutan ühe räppari laulu, et edastada sõnumit 6. mai kohta: 







Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar