Ik hou van jou

Eelmisest postitusest oli kohe näha, et pildid teile meeldivad. Alustame siis ühe toreda ämblikuga, kes mu rattal elama tahtis hakata:

Elu on tegelikult päris põnev olnud. Nagu eelmine kord mainisin oli meil 2. oktoobril esimene eksam. Tegelikult küll pool eksamit - teine pool tuleb oktoobri lõpus. Ma lootsin seda palju paremini teha, sest tundsin, et oskan väga kenasti, kuid eksisin siiski küllalt palju: 7 viga 32 küsimuse hulgast. Võib-olla oli asi esimeses eksamis, võib-olla formaadis(valikvastustega küsimused) või siis arvan endast lihtsalt liiga palju. Õnneks aga võetakse viis küsimust välja, millest kolm olid mul valed.
 Pärast eksamit lasime loomulikult auru välja. Ühe tüdruku juures oli meeletute kogustega õhtusöök koos hea joogi ja seltskonnaga. Eksamid iga kindla aja tagant on üsna kehv variant, sest pärast eksamit ei viitsi keegi väga pingutada. Mida lähemale eksam tuleb, seda enam jällegi pinge kasvab. Loengus öeldi meile ka, et selline testimise viis motiveerib kõige halvemini, kuid see on suure hulga õpilaste jaoks kõige praktilisem.

Vaade raamatukogu katuselt. Ilus linn

Jalgpallitrennist nii palju uudiseid, et treener ei tea, kas mind esimese võistkonna juurde võtta või ei. Tegelikult saan hakkama ilusti, aga vahepeal kaotan tobedates olukordades palli ja see tekitab treeneris kahtlusi. Mängin siis praegu korra nädalas esimese võistkonnaga ja korra teisega. Küll ma oma koha seal 'esinduses' ka kindlustan. Osad on seal päris head poisid muidu. Mõni olevat isegi Hollandi teises ja kolmandas liigas mänginud mõnda aega, aga kuna see on nagu Eesti Premium Liiga alumine ots, siis seal võib-olla mingit raha saab, kuid teine töökoht on ära elamiseks ikkagi vajalik.

Öine vihmane kodukant

 Leidsin uue elukoha ka endale. 500 meetri kaugusel mu praegusest kohast ehk saan oma üliheasse piirkonda jääda. Korter on väga mõnus ja uus tuba on suurem kui praegu. Pean ainult magamisaseme ja laua hankima. Hakkan elama ühe 27-aastase itaallasega, kes õpib siinses konservatooriumis muusikat. Lisaks on tal bakalaureus maalimises, ja ta tööd on lihtsalt suurepärased! Visake pilk peale: http://www.aloisioart.com/

Mingi tasuta kontsert

 Väljas ma väga käinud pole, sest ma olen selline koonerdaja eestlane. Beerpressure on kohati ikka väga kõva ning peab vähe sotsiaalsete suhete huvides järelandmisi tegema, aga baaris ikka õlut ostma ei kipu. Õnneks on siin ka enne pidu soojendamine moes, mis annab mulle võimaluse mõne odava joogi ära juua. Kui töö leian, siis võtan vähe vabamalt, aga mitte enne. Olen tasapisi käinud siin oma CV-sid jagamas hotellides ja restoranides, aga seni pole õnne olnud. Pea kõikides kohtades on inimesed sõbralikult andnud mulle oma firma visiitkaardi ning lasknud mul sinna CV ja motivatsioonikirja saata. Ühest kohast vastati ka, aga kahjuks eitavalt. Lootus sureb viimasena!

 Viimane kord käisime siis väljas Oktoberfesti ajal. Sain natuke sakslaste kultuurist osa:

Laupäeval pidi mingi külaline ka siia jõudma...

... ja tuli ka, rongijaamas ootamas väike üllatus:

#armas