Tule rändame. / Come journey.

Adventures since the last exam. Scrolling down indicates that you agree to switch off the lights, put on your headphones and disconnect yourself from the rest of the world.

I took this around 11AM on Saturday. The ferry to Schiermonnikoog, where I work in a hotel's kitchen.

up

right

down

left

We finished work around 11PM in the hotel. After chatting on Facebook for some time, at 2AM next morning I discovered that I can play with this picture.

:O oops

Just to make it clear: the swastikas appeared purely by coincidence and I don't identify with the ideology that it symbolizes. 

Smartphone apps bro

up right

left down

up right

UP

left down

up right

RIGHT

left down

up right

DOWN

left down

up right

LEFT

left down

up right up right

UP RIGHT

left down left down

DOWN

up right up right

LEFT DOWN

left down left down

(Meta baby)

black

&

white

up right up right

UP RIGHT

left down left down

DOWN

up right up right

LEFT DOWN

left down left down

up right up right

UP RIGHT

left down left down
DOWN

up right up right

LEFT DOWN

left down left down

I couldn't hold myself back anymore

up right

left down

up right

left down

up right

left down

up right

left down

up right up right

UP RIGHT

left down left down

DOWN

up right up right

LEFT DOWN

left down left down

You know that feeling when you say a word over and over again and suddenly it feels like it's not an actual word anymore? 'DOWN'

up right

left down

up right

left down

up right

left down

up right

left down

up right up right

UP RIGHT

left down left down

DOWN

up right up right

LEFT DOWN

left down left down

(Hoping that The xx hasn't found their next album cover yet.)

UP RIGHT LEFT DOWN (Video)

I wanted to put it on YouTube, but copyright issues. If someone knows the guys from Black Keys, I'd appreciate the contact.

I don't know how you're feeling now, but if getting here took you some time, then you might want to take a break, because the next video is over 6 minutes long. Full focus is required for the best experience. 

OVER FEAR

Also wanted to put this on youtube, but the quality has already suffered a lot and Youtube is known for eating it. Why this fear? We have to rise, over fear.

I was already overwhelmed when I finished the video of the pictures at 5AM on Sunday, two hours before I had to go to work. It was my first time alone serving breakfast in the hotel I work in. All the 88 people were fed. Making the second video was almost devastatingly amazing. The imperfect shakiness, the powerful song and the most beautiful place in Groningen...

The last video was done around noon on Tuesday, the 2nd of February. In that evening around 9:30 me and my roommate Tomas were back at the alley. I don't know how you felt with the previous two creations in this post, but as the author of them, you can imagine how deeply moved I personally felt after finishing them. Try to vizualise that feeling, and then crush it. Because what we come up with together with Tomas in the end... I was speechless. Feel it:

LICTHBOEI BEATS

Suleke

Kõigepealt ikka muidugi head uut, kallid sõbrad! Loodan, et saabus kenasti, mul saabus täitsa toredalt. Veel toredam oli aga eilne päev pärast pidu. Olin küll tööl ja tööpäev algas sellega, et sain insta* möliseda, kuna tegin omale võileiva liiga kallist leivast. Ma ei teadnud ju, et see kallis on. Igastahes, päeva tegi toredaks see, et oli vaja teha mitmeid üksluiseid asju, mis võtsid kaua aega ja mille jooksul sai elu üle mõelda nagu aastavahetusel ikka tehakse. Eile siis koorisin kaks tundi pirne ja muigasin omaette, sest no pagan, on see alles aasta olnud.

*Vanadele inimestele siis, et insta = „kohe“

Jah, paningi päriselt siia sellise pirni maha praegu. Räägiks teile tegelikult hea meelega igasugu asjadest, mis ma teinud olen, aga kuna ma ei taha teid ära väsitada(või sind, Tom), siis lasen piltidel enda eest rääkida, kuigi need on peamiselt Eestist. Muus osas oli see detsembrikuu ikka selline, et tahtsin lihtsalt kohustused eest ära saada ja kodumaale jõuda. Kuigi tuleb tõdeda, et Groningeni kodu on ka ikkagi väga koduks saanud. Muidu mainiks ära Amsterdamis käigud, sest olen seal viimase kuu aja jooksul lausa kolm korda käinud. Esimene kord sain teada, et kanep tehti omal ajal Hollandis kättesaadavaks inimeste heroiinist eemale hoidmiseks ja et prostitutsiooni legaliseeris algselt kirik, et kiimas meremehi Amsterdami naistest eemale hoida. Teine kord sain teada, et Ben Howard laulab päriselus sama hästi, kui lindilt. Kolmas kord sain natuke osa Somelaride perekonnareisist Amsterdami. Aga lähme siis piltide juurde. 

Muhus secret santa kinke saamas, kuigi ma ei saanud, sest vaata järgmisi pilte.

Struggle

Welcome to Tallinn 

Fashion mamps

Lekker Glögg

: )

Libedakoolitusel käisin ka ära

Kirju seltskonnaga aastavahetus: taamal ~10 poolakat, ülejäänud olid hollandlased ja siis olin mina.

Ilutulestik jee

Ja natuke jalkahuligaansust, head uut!

Eesti oli küll jällegi täiesti imeline. Ja kõige intensiivsem aeg vist seni mu elus. Tegelikult üldse alates 12. detsembrist kuni 29. detsembrini magasin ma keskmiselt öösiti kuskil 3-4 tundi. Eriti eriliseks tegid seekordse koduskäigu minu jaoks need elulised arutelud, mida oli meil kokku mu üheksa Eestis veedetud päeva jooksul tervelt neli. Muhus oli vaidlus(heas mõttes vaidlus) nii elav, et me ei läinudki öösel magama. Oma vaidluste jooksul sain oma toredate kaaslastega puudutatud teemasid nagu kanepi legaliseerimine ja üldse narkootikumid, feminism, sõjavägi, LGBT õigused, psühhopaatia, tulnukad, teadus ja igasugu muid asju ka. Vestluste sisu ma siin kirjeldama ei hakka, küll aga tahan rääkida sõnumist, mida kuulsin nende kõikide arutelude jooksul rohkem kui üks kord: „Sa ei saa maailma muuta.“ Jah, vaadake nad ütlevad, et ma olen idealist. Hiljem nende vestluste üle veel ja veel mõeldes on see nägemus mul endast veelgi enam kinnistunud. Ma tahangi olla idealist. Ma tahan maailma muuta. Tegelikult ei pea ma seda isegi tahtma ja sina ka mitte. Me teeme seda nagunii. Maailm on meiega suhtes, kus mõlemad pooled muudavad pidevalt teineteist. Jätad jälgi lumele, viid lindudele süüa, sööd ise midagi, ütled kellelegi mõne hea sõna või pead hoopis rahvale jõulupäeval kõne – maailm muutub iga jumala hetk. Ma siin muidugi väänan natuke sõnu, sest kui keegi ütleb mulle, et ma ei saa maailma muuta, siis peetakse ikka silmas pigem sõdade eemaldamist või midagi sarnast. Aga mõte mida ma nende sõnade väänamisega edasi tahan anda on see, et küsimus ei seisne selles kas maailma on võimalik muuta, vaid selles kui palju teda on võimalik muuta. Ja kui me oleme juba siiani jõudnud, siis millises suunas tahame me seda maailma muuta? Tean seda, et tahan enda valikud elus teha tuginedes armastusele. Olla osa nendest, kes seda juba teevad ja ärgitada teisigi seda tegema. Sest kui ma usun, et midagi ei muutu, siis ei muutu ka. Kui me usume, et saame siia maailma natukenegi armastust juurde tuua, siis me seda ka teeme. Naeratades naabritädile. Kuulates siiralt oma vestluskaaslast. Toetades heategevust. Pöörates tähelepanu inimesele mitte tema soole ja/või rassile. Proovides aru saada, mida koolis õpetatakse ükskõik kui keeruline see on. Jättes need ebavajalikud asjad ostmata isegi siis, kuigi selleks raha justkui nagu on. Usaldada, aga mitte pimesi. Olla kriitiline, aga mitte jagada hinnanguid. Vaadata endale otsa. Valides vähemalt kedagi muud peale Edgar Savisaare. Teha sporti. Kandideerides ise kuhugi, äkki saada peaministrikski. Jne. See nimekiri on lõputu, guugelda „how to be happy“ vms ja leiad mõne klišeesid täis tumblri, kus on öeldud, mida tegema peab. Armastus maailma vastu ei tähenda roosade prillidega oma õnnelikus mullist elamist. Armastus tähendab seda, et me võtame endale vaevaks proovida aru saada, mis meid ümbritsevas maailmas toimub. Armastaja naeratus ei ole võlts probleemide varjamine. Armastaja naeratab, sest teab, et siia maailma pole rohkem kurja vaja. Kui mitte praegu, siis millal veel? Elu on inimese parim aeg. Kuskilt tuleb maailmarahu suunas sammumist ju alustada, isegi kui minu enda silmad seda ei peaks nägema. Isegi kui olen vaid tilk ookeanis. Isegi kui olen vaid suleke kaalukausil...

Sest sulgedel, armsad sõbrad, on imeline jõud(see on seda väärt, ausalt):