Aitäh teile! Hoidke end Füll HD tegemistega kuris ning... järgmise korrani.
***************************************************************************
Pärast meie Füll HD pidu on mul kahe järgmise päeva sündmused nipet-näpet
segamini. Igastahes ma tean, et ma sain kindlasti kokku emaga:
Ma
kindlasti käisin poes Eesti alkoholi ja komme ostmas ning andsin need Lizettele
üle, sest ta sõitis autoga Groningeni. Ma kindlasti rääkisin onu Siimuga elust
ning ta sõidutas mind ja Heinzi ringi, sest meil oli vaja veel ETK-st asjad
võtta ning balloon ära viia.
Rebaga ballooni ära viimas. "Türa te näete välja nagu täielikud EDM ossid."
Ma kindlasti käisin emapoolse vanaema juures, mis oli super hea. Ma polnud teda veel suvel näinudki ja huvitav oli kõike kokku võtta, sest pidu oli veel nii selgelt meeles, aga suvel toimus nii-nii palju muud ka.
Käisime
ka Piine juures. See oli kindlasti järgmine õhtu pärast pidu. Ka väga tore,
sest Piinet polnud ma ka terve suve näinud ning üldiselt oli ka üks õdus õhtu
mõnusate inimestega. Jõime ka eelmisest õhtust üle jäänud šampuseid. Pildil classic Dan nagu Saarele meeldib öelda. Sorri, aga ma polnud siiamaani ennast Weekendist, Szigetist ja Füll HD-st välja maganud.
Ja
hooga oligi käes viimane päev ja tuli asjad pakkida ning minna. Sõime veel onu
ja isaga enne lennujaama kiire New York Pizza. Natuke sürr oli. Suvi oli nii
tihe ja kiire, et mul ei olnud seda ebameeldivat tunnet, mis pärast eelmist suve lahkudes oli. Lisaks
lendas minuga nüüd koos Kristjan, kes alustas oma esimest aastat Groningenis. Siiski oli, on ja saab edaspidigi olema huvitav teda
kõrvalt jälgida, sest olin alles samades olukordades, mis tema. Nagu näiteks
see hüvastijätt, mis tal lähedastega lennujaamas oli.
Tere
tulemast (tagasi) Hollandisse!
Elu
ikka ei peatunud. 21. augusti õhtul jõudsime oma koju Groningenis kell 1. Ehk
siis tegelikult oli juba 22. august. Ehk siis pidin kuue tunni pärast jälle
ärkama, et sõita saarele tööle. Nii ma tegingi ja olin järgmised kuus päeva
järjest tööl, iga päev ~10 tundi. Mõtlesin juba seal blogi kirjutada, aga ei
viitsinud. Töötasin ja magasin ka iga öö kuskil 10, muud väga midagi.
28.
augustil jõudsin lõuna paiku tagasi Groningeni ja koristasin esimese asjana paar
tundi tuba. See võttis ikka omajagu aega ja järsku pidingi juba linna liikuma, sest
pidime Nilsiga olema kohal ESNi tutvumisnädala alustamiseks. Nimelt panime
kirja ennast grupijuhtideks kuueteistkümnele uuele rahvusvahelisele tudengile
nende tutvumisnädala jaoks. ESNi tutvumisnädalad on sellised 5-päeva pikkused
üritused, kus põhimõtteliselt iga õhtu on pidu ja päevade jooksul korraldatakse
sportimist, kultuuri, hollandi keele tunde, kino, linnatuuri, komöödiaõhtut,
bandiõhtut jne. Super lahe igastahes, aga loomulikult jällegi päris palju tegemist.
Õnneks olid meil toredad inimesed ja me tõmbasime neid korralikult käima ka.
TWENTY!
Õhtusöök Nilsi juures
Juhendamas lapsi läbi peotänava
Mõttepaus Nilsiga
Kristjan ja Nils laval
Skype mingi hommik Villi ja Jossiga
20 pargis
Improv by Stranger Things Have Happened
Preparty
Dutch party
Dutch Party oli räigelt
populaarne. Toimus esmaspäevase päeva õhtul. Järgmisel päeval oli mul esimene
Teaching Skillsi tund kell 9 hommikul neli tundi järjest. Arvate, et jõudsin
ka? Loog, olen kohusetundlik. Nils helistas mulle hommikul kell 8:30 ning kuigi tunne oli raske, siis tundi jõudsin ikka ja olin tubli aktiivne
osaleja.
Vanad
head ratta sõidud
ESN
kinos
ESNi
tutvumisnädal oli üks väga tore üritus. Nii kiiresti tutvub nii paljude
inimestega üle maailma, mis on suur osa Groningenis õppimise võlust. Või üldse
välismaal õppimise võlust. Lisaks on üritus oma suuruse kohta (1400 õpilast)
päris hästi organiseeritud.
Kodus
on meil ka nüüd kõik inimesed vahetunud peale minu, kuid kõik on seni väga
toredad olnud. Kuna kõik võtsid ka tutvumisnädalast erinetavates gruppides osa,
siis jõudsime alles päev pärast viimast pidu koos rahulikult aega veeta. Kaks
Hispaania tüdrukut, üks saksa tüdruk, üks Bulgaaria kutt ning Kristjan ja mina
eestlastena.
Grill,
chill.
Lisaks
ööbib minu toas praegu ka Paul. Paul tegi oma gümnaasiumi Tallinnas Inglise
Kolledžis, muidu on pärit Lõuna-Koreast. Ta alustas ka siin oma esimest aastat
psühholoogias ning otsib veel enda elamist.
Üldiselt
on päris tore tagasi olla. See aasta tundsin ka siin kodutunnet, eelmine aasta
oli tagasitulek ränk. Eks nüüd on siin rohkem sõpru ka ning kohe tööle
hakkamine viskas ka tegevusse. Tööl on ka mind rohkem usaldama hakatud, mis
tähendab, et tunnen ennast vajalikumana ning õpin ka kiiremini uusi asju.
Koolis on ka tore.
Teaching Skills, mida enne mainisin, on aine kus meid õpetatakse õpetama. Meid
on seal ainult 12 tükki ning kuna kõik on sellised aktiivsed, avatud inimesed,
siis toob see kaasa hea atmosfääri. Lisaks pannakse meid seal küllalt palju
proovile sellega, et peame tegema ise võtma tunnis instruktori rolli ning nende
kaheteistkümne inimesega harjutusi läbi viima ja diskussioone juhtima. Mu harjutus
oli viimane kord näiteks „keerulised õpilased“. Ehk pidin enne tundi kõigepealt
valmis mõtlema, millest ma 15 minuti jooksul rääkida tahan. Minu
proovilepanekuks määrati aga ülejäänud klassikaaslaste hulgast 4 inimest, kes pidid mängima neid keerulisi õpilasi: kaks tšikki, kes pidevalt räägivad omavahel; see vend, kes
telefoniga mängib; ülbe suhtumisega õpilane ning mu lemmik – flirtiv õpilane.
See oli megalahe, nii palju asju millele korraga tähelepanu pöörata: rahulikuks
jäämine, diskussiooni juhtimine ja arvamustele tähelepanu pööramine,
jutustajatele ja telefoniga mängijale konkreetsete märkuste tegemine ning samal
ajal nende põhjendamine, suhtumisega õpilasele väljakutsuvate vastuste vastu
küsimine, professionaalse kauguse hoidmine flirtiva õpilasega jne. jne.
Ja
kõiki neid oskuseid võtame ka päris õpilastega kasutusse, sest oleme kõik teise
aasta õpilastele Communication & Diagnostic Skillsi õpetajad. Ehk kaks
korda nädalas juhendame me neljatunnist praktikumi, kus me räägime õpilastega
erinevatest kommunikatsiooni juurde käivatest oskustest – küsimused,
mitteverbaalne käitumine, reflektsioon, empaatia, jälgimine, tagasiside,
kuulamine, nõustamismudelid ja palju muud – ning julgestame neid nende oskuste
rakendamisel rollimängudes. Need toimuvad neljastes gruppides, kus üks inimene
on psühholoog, üks inimene on talle antud rolliga klient ning kaks inimest
jälgivad seda sessiooni kõrvalt, et pärast psühholoogile tagasisidet anda. Minu
roll on siis jälgida kõiki neid asju kõrvalt ning olla abiks, kui jälgijatel jääb
psühholoogi käitumises midagi märkamata, kui kliendirolli täitev inimene pole
piisavalt valmistunud, kui tagasiside on liiga järsk või liiga leebe ja veel
palju-palju asju, mis võib ette tulla. Põnev ja väljakutsuv.
Nagu
selle kirjutise sisustki aru saada on jälle natuke rahulikum. Tähendab
palju on teha ikka ja eriti veel kui juhtub vahepeal mingeid tobedaid asju. Näiteks
läks mu kuu aega vana arvuti juba katki. Superhüper Surface Pro 3 ehk
tahvelarvuti Windows 8-ga, mis on võimsam kui mu vana läppar ja töötab ise ka
klaviatuuriga nagu läppar, otsustas hakata oma puutetundlikul ekraanil tundma
puudutusi kui keegi seda ei puudutanud. See segas vahele kõigele, mida arvutis
teha üritasin, nii et pidin selle tagasi saatma ja nüüd ootan uut. Majas läks pesumasin
ka katki ja õnneks mul riideid on seni
jagunud, aga siiski vaevaliselt läheb selle ära parandamine.
Üldiselt
on aga elu tore. Armastus on südames ja teotahe hinges. Classic Dan.
