Natuke läheb siiski veel aega. Viimane eksam on 19. juunil ja siis lähen alles tööle. Siin. Mitte Eestis. Jään siia tööle ühte hotelli ühe saare peal. Otustasin sedakord sedaviisi, sest Eestisse jõudes saan siis pooleteiseks kuuks igasugu kuupäevad lihtsalt unustada ja aja maha võtta. Ja reisida. Igastahes jah, pesen siin siis kolm ja pool nädalat nõusid. Tore iseenesest, sest siin Hollandi elukohas on mul nõudepesumasin ja Eesti kodus mitte. Saan ennast tagasi vormi viia.
Vaatame siis ka üle, mis ma vahepeal teinud olen.
BAM! Alustame kohe punaselt vaibalt.
10. juunil leidis aset suur gaala meie kooli 400. juubeli puhul.
Viisaka tseremoonia asemel oli see lihtsalt 10x suurem versioon mingist klubipeost, kus kõik on viisakalt riides...
Mis oli ka tore iseenesest.
Pidu õnnestus kenasti ja saime hakkama ilma, et oleks uhkeid rõivaid rikkunud.
Vahepeal pidas Lena oma sünnipäeva. Võib öelda, et Lena on siin mu parim sõbranna. Too raamatuga.
Kuttidega väike selfie ka. Prillidega on Nils, siinne parim sõber.
Lena on Amnesty International liige ja kutsus meid heategevuskontserdile. Ma ütlen ürituse täpsema eesmärgi hiljem.
Toimus ka Groningeni Teaduste- ja Kunstiöö. Pildil Sandra mingis tunnelis, mis kulges mingi suure puust kasti sees.
õhtu pärl - Tesla Coil(<-- siia saab vajutada) kontsert
Nägus käis ka vahepeal külas. Tähendab, Mägus tahtsin öelda. Sama teeb välja ju tegelikult...
Sõitsime natuke ratastega.
Ja käisime Heidi(ja teistega) Groningeni ööelu nautimas.
Mis väsitas...
...aga kokkuvõttes oli ikkagi vägev.
Käisime siinsete poistega ka vähe seiklemas.
Poser
Ilus õhtu oli.
Ja ise juhtusin kord lambaid vaatama.
Põhimõtteliselt on lambad nüüd mu lemmikloomad.
Määää
Kõige naljakamad loomad maailmas. Mida veel õnneks vaja?
Selline ongi praegu elu Groningenis: chillid pargis ja naudid ilma.
Ja lõppeks, Holland on MMiks valmis. Kas sina ka?
Tegelikult tahaks midagi selle MMi kohta öelda küll. Nimelt varem pildis olnud heategevuskontserdi eesmärk oli juhtida tähelepanu inimõiguste rikkumistele Brasiilias. Hoopis hullem on juba praegu asi Qataris. Jalgpall mulle meeldib, aga inimelusid ta väärt ei ole. Mida teha?